Täna sain siis ratta kätte. Täislahe tunne. Sain ka esimesed sõidud teha, kullake on siiski veel elujõuline. Otseselt ei loksu ja kolise kuskilt väga. Natuke puhastamist tahaks ainult ja ka uut lukku, sellist suuremat ja võimsamat. Kummidesse natuke õhku ja Voila! Mine ja sõida. Tegelikult juba sõitsin. Veljed on vaja ainult veel läikima lüüa...vot siis! :)
Täna käisin siis Kastironimisel, kus Allar ei saanudki ronida. Kahju...oleks ta väga kõrgele tõusnud, oleks ka hästi kõrgelt kukkunud :P
Õhtul käisin ka bambusel, mis minu kahjuks oli suhteliselt mage...masinad ei liikunud peaaegu üldse omal jõul edasigi...rahvast oli nagu murdu ja ei näinud ka midagi....tulin vara ära. Tagasiteel miski onu oli seltskonnas eemaldunud (kes tal ees oli) ja siis küsi minu käes "kle sa neile esimestele peksa ei taha anda? Ma tuleks appi ". Voipaa.. :P
1 kommentaar:
Ettevaatust rattaga, onju!
Postita kommentaar