Hommik algas vara, varem kui muidu. Kohvi oli ikka sama maitsega, kass puges natuke rohkem. Sai siis hommikul poole seitsme aeg rongile astutud. Esimene klass - kitsas, nõme, istmed ebamugavad. 9-ks sai nii siis raadio Elmari saatel päälinna jõutud.
Võttis kuskil pool tunnikest, kui jõudsime sadamasse, kuhu oligi vaja jõuda (ülla-ülla). Piletidega läks õnneks. Pärast seda lähenesid kolmel korral meile turvamehed, kes meist tegelikult üldse ei huvitunud, lihtsalt tehti imelikke liigutusi. Siis läbi väravate minnes pidi üks turva täpselt meile ette astuma - daun! Pikas "õhukordidoris " meie rohelise nunnu parvekese poole tundis huvi tollioer meie vastu - õnneks see lahtus. Saime praamile.
Edasi ei osanud enam midagi teha, maandusime lõpuks Tivolis. Plaanisime pallimerre peakaid tegema minna, aga tatid olid ees ja kes seda tampimist oleks jõudnud ära kannatada. Wifi leviala oli, aga kuna mul läpa akuta ning pistikuid ümberringi polnud, siis vaatasime kuidas tormine meri jääsuppi keetis. Lained olid vähemalt oma 20 kõrgused. Järgmised 2h hiljem saabusime põhjamaale
Järjekordne õhukoridor siltidega 350m->250m->150m->100m...ja olim ekohas...masendavas. Helsinki tundus veelgi koledam ja kõledam, kui Tallinn. Aga saime hakkama, võtsime suuuure takso (või tema valis tegelikult meid) ja sõitsime rongijaama.
Omaette elamus. Tavaliselt plastikkastid ja ämbrid keset suurt halli - need kogusid tilkuvat vett. Leidsime piletiautomaadid - jess. Masinate ümber olevad juhendid olid Soome, Rootsi, Inglise ja Eesti keeles, masinad aga ainult soome või rootsi. FAIL! Nati aja pärast avastasime piletimüügi kassad. Aega oli jäänud ~25minutit. Saime piletid ja aega veel 15minti. Otisisme rongi, üritasime aru saada mida hullu piletitele kirjutatud on. 11 ja 12 olid kohad. Saime ringi nummeri järgi rongile ja ka oma kohad. Mõnus, ruumikas, pistikud, lauad - peaagu nagu äriklass. Veduri max kiirus oli 210km/h, väga sujuv sõit. Ei tahagi enam Eesti omadega loksuda. Paar peatust hiljem tuli üks tüdruk, kes avaldas arvamust, et me tema kohtadel. Seletas lahti meile ühe müstilise numbri - vaguni number. Ehk siis me olime täiesti vales rongi otsas. Kihutasime siis omi õigeid kohti otsima, kust meid enam maha ei aetud. Jõgesid-järvesi ei näinu eriti, ainult kahte. Palju oli seeest kivipaljandeid ja tunneleid-sildu üle raudtee. Turgu kohale jõudes saime ka ilusti hakkama. Cumuluse leidsime ka ilusti üles, kuskil 500m rongijaamast või midagi sellist. Hotell see nüüd küll pole, rohkem nagu kohalik hostel või ühikas (ei, mitte nii ilus kui narva mnt 25/27) . Aga nüüd varsti tudisse, hommikul sööma ja siis 11-ks Promector OY-sse.
Päikest, virod!
Võttis kuskil pool tunnikest, kui jõudsime sadamasse, kuhu oligi vaja jõuda (ülla-ülla). Piletidega läks õnneks. Pärast seda lähenesid kolmel korral meile turvamehed, kes meist tegelikult üldse ei huvitunud, lihtsalt tehti imelikke liigutusi. Siis läbi väravate minnes pidi üks turva täpselt meile ette astuma - daun! Pikas "õhukordidoris " meie rohelise nunnu parvekese poole tundis huvi tollioer meie vastu - õnneks see lahtus. Saime praamile.
Edasi ei osanud enam midagi teha, maandusime lõpuks Tivolis. Plaanisime pallimerre peakaid tegema minna, aga tatid olid ees ja kes seda tampimist oleks jõudnud ära kannatada. Wifi leviala oli, aga kuna mul läpa akuta ning pistikuid ümberringi polnud, siis vaatasime kuidas tormine meri jääsuppi keetis. Lained olid vähemalt oma 20 kõrgused. Järgmised 2h hiljem saabusime põhjamaale
Järjekordne õhukoridor siltidega 350m->250m->150m->100m...ja olim ekohas...masendavas. Helsinki tundus veelgi koledam ja kõledam, kui Tallinn. Aga saime hakkama, võtsime suuuure takso (või tema valis tegelikult meid) ja sõitsime rongijaama.
Omaette elamus. Tavaliselt plastikkastid ja ämbrid keset suurt halli - need kogusid tilkuvat vett. Leidsime piletiautomaadid - jess. Masinate ümber olevad juhendid olid Soome, Rootsi, Inglise ja Eesti keeles, masinad aga ainult soome või rootsi. FAIL! Nati aja pärast avastasime piletimüügi kassad. Aega oli jäänud ~25minutit. Saime piletid ja aega veel 15minti. Otisisme rongi, üritasime aru saada mida hullu piletitele kirjutatud on. 11 ja 12 olid kohad. Saime ringi nummeri järgi rongile ja ka oma kohad. Mõnus, ruumikas, pistikud, lauad - peaagu nagu äriklass. Veduri max kiirus oli 210km/h, väga sujuv sõit. Ei tahagi enam Eesti omadega loksuda. Paar peatust hiljem tuli üks tüdruk, kes avaldas arvamust, et me tema kohtadel. Seletas lahti meile ühe müstilise numbri - vaguni number. Ehk siis me olime täiesti vales rongi otsas. Kihutasime siis omi õigeid kohti otsima, kust meid enam maha ei aetud. Jõgesid-järvesi ei näinu eriti, ainult kahte. Palju oli seeest kivipaljandeid ja tunneleid-sildu üle raudtee. Turgu kohale jõudes saime ka ilusti hakkama. Cumuluse leidsime ka ilusti üles, kuskil 500m rongijaamast või midagi sellist. Hotell see nüüd küll pole, rohkem nagu kohalik hostel või ühikas (ei, mitte nii ilus kui narva mnt 25/27) . Aga nüüd varsti tudisse, hommikul sööma ja siis 11-ks Promector OY-sse.
Päikest, virod!
4 kommentaari:
hahaa, siis ma nägingi sind rongis ;)
heh...millises rongis? Me jalutasime ilusti mõlemad rongid pikku läbi :P
Tartu-Tallinn rong hommikul, ma istusin diagonaalis su vastas :)
hahahaa...ma nägin sind ka. Sind ja ilusat IBM-i (y). Tore lauake oli sul, DELL-id ja IBM-id. Rispekt.
Postita kommentaar