Järelhüüe Tartule...

Algul tundus see suur ja kuri ja vana hansalinn olevatki suur ja kuri ja...ei, kuri ta pole olnud. Tallinn on kuri. Seega, Tartu...minu ajutine kodu selle aastanumbri sees. Ja tegelikult ka eelmisest aastast 4 kuud, see aasta ka siis natuke üle nelja kuu...ümarguselt kokku 8 kuud.
Mis mul siin Tartu juures siis meeldima on hakanud? Kindlasti kohe uus tööpõld, on ju siin ka palju inimesi, kes oma elektroonikat on õhtale lasnud. Töö mulle meeldib....oma töö ikkagi.
Üks suuremaid plusse on postikulu ja aja kokku hoidmine, kui midagi Tevalost vaja tellida. St vaatan bussiaja-max 15 mintsa ja veel 15 mintsa ja olen juba Tevalos kohal. Seega postikulu, mis nüüd on 69eeku olen juba kokku hoidnud. Ostan sealt paar transsi või takki, mis ise võivad kasvõi 3eeku kokku minna ja tulen tagasi ühikasse ära. Kokku võtab see ring max tunni. See on ikka luksus...Viljandis seda rõõmu pole, kahju. Tõsiselt kahju. Siin on ka veel Atro...ka üks koht. Oeh...kahju, et neid enam mul lähedal pole.
Ühikas...korra, vist ka ainuke kord selle kaheksa kuu jooksul tekkis mul sekunditeks kodune tunne....täisimelik laks. Algul oli vähemalt vana hea klassiõde ja toetav sõber, Heli, mul siinsamas üle tänava...seda aga ainult ühe nädala jagu. Aga enam pole, ühikas on ka nagu ta on. ( http.//ggg.dyn.ee/~eggy/Yhikas )
Sõbrad...torniraffas on väga kaugeks jäänud, kahjuks. Nati lähemal on teised inimesed. Eve, Liis, Lauri ja Priit. Kahjuks küll kõik koos oleme väga vähe välja juhtunud. Minu mäletamist mööda vist ainult kaks korda...Priidu sünna ja sõbrapäev...rohkem ei olegi...mõni üksik kokkujooksmine ainult lisaks. :( Jään teid igatsema....
Mida veel? Miks on olemas tartus bussipeatus nimega "karetee", hääldatakse aga "kare't[ttt]ee"? :|
Sänks ju ool.