Tere kallid sõbrad.
Pean kurbusega teile teatama, et mul on värdjad jalad. Te olete mind ju pidanud igati normaalseks ja ilusaks ja toredaks. Vahest ka jumalikuks või jumaluseks. Aga nüüd on see lõbus aeg minu jaoks ümber, sest ma TUNNISTAN lõpus üles oma vädjalisuse. Okei, paha sõna, aga siis jalgade eripära on parem.
Võtame olukorra, kus ootad talvel väljas kuskil 5 minutit...minu jalgadel on juba selle ajaga suur potentsiaal külm sisse võtta. Siis ootab ees, näiteks, autosõit Viljandisse. Tund aega soojas autos. Iga normaalse inimese jalad ja käed soojenevad 15-20 minutiga juba ammu üles, aga mina? Ei! Ma külmetan edasi kuni Viljandini välja. Õudne kohe! Üleüldse mulle ei loe, tavaliselt, kas on jalas villased sokid või mitte, ikka on külm. Kiiresti tuleb ligi ja hullu kaua läheb välja. Õhtul magama minnes ei mäletagi aega kuna mul jalad päriselt soojad olid. Aga ennem ma magama ei jää, kui jalad soojad on. Järjekordne pärssiv mõju.-<<-Hirmus valus on praegu. Allar näitas ühte videot. Kõtukrambid. All on link. ->>-
http://www.gofish.com/player.gfp?gfid=30-1042893
PS! Lähen nüüd oma külmade jalgadega magama ära. Kõtu ikka ka veel liiga valus. Ehk aitab külmast üle saada.
Eggy, soovides teistele sooje jalgu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar