esmaspäev, 24. september 2007

TaranteL


Urmi pööras ennast ümber, kui ta nägi, mis tal õla peal oli. See oli suurte ja
mustade karvaste jalgadega hiidtarantel, kellel olid hiiglama suured mürgiastlad.
Urmi jäitus, ja ta ei julgenud lillegi liigutada. Tooma ta kõrval ei tahtnud sõpra
hätta jätta ja ta haaras kiirelt kaasasoleva Peaspallikurika, millel oli Babe Ruth'i
allkiri. Peale hoolikat sihtimist hakkas Tooma sellele hoogi sisse andma, käe
lihaseid meeletult pingutades,aga siis hakkas Urm karjuma. "Hull oled või??! Mis sa
tahad mind ära tappa või?" ja tõmbles ja röökis veel minuteid. Tarantlipoiss oli ta
meeltest kui pühitud, aga seda siiski ainult Urmi mõtetest. Tarantel surus oma
lihajad küünised kõvemini urmi Adidase dressipluusi ja hoidis elu eest kinni. Enne,
kui Urm arugi sai, lajatas Babe Ruth'i allkiri tema õlale 200-300kg jõuga. Urm
tundis, kuidas ta abaluud ragisesid ja ka 3 ülemist ribi, millest kõige suurem
tungis läbi kopsu kaitsva koe. Langes vaikselt vastu maad, läbi valude agoonias
piinlev keha jäi lebama. Tooma jätkus kurikaga tagumist, endal silmad peas kui
härjal kunagi. Urmi jõudis veel mõelda, et millise sõbra ta omale saanud oli...see
toimus kõik alateadvses. Lõpuks ütles ka see üles ja Urmi-nimline tegelane hajus
vaikselt meie dimensioonist minema. Lõpuks, kui Tooma oli jõuetult maha langenud ja
narkootikumide mõju lahtunud, hakkas ta meel selginema. Silmis nägi ainult
Urmi verist õlga, mis oli kurikalöökide all purustatud. Lõpuks, üledoosi tagajärjel,
sulges ka Tooma silmad-igaveseks. Ainuke pääsenu oli väike ja kuri tarantlipoiss,
kellest kõik alguse oli saanud.

Kommentaare ei ole: