Täna töölt saabudes ostumaailma tipu maxima poole minnes kuulsin juba teisest tänava otsast, kuidas miski väike tüdrik suht meeleheitlikult häälitseb. Ei, need ei olnud nilbed häälitsused...pigem ikka hirmu ja terrori segu. Lähemale minnes möödus aeg ja tüdrikud muudkui suurenesid ja suurenesid, aga mitte lõpmatult...lõppude-lõpuks jäid nad siiski pisikesteks. Olukord oli selline, et üks, kes ei karjunud meelegeitlikult, tegi ka sarnast häält ja ütles, et "ma ei julge võtta" ja väljastas kogustes selle laadseid väljendeid teise kapuutsi juures midagi......mitte võttes. Teine siis oli jätkuvalt "ÜAÖUOISDÜFAÜÜÄÄÄ" seisundis. Läksin juurde ja küsisin, et mis neil seal nii hirmsat on, aga see tagumine ütles (ise suhteliselt irnudes), et ei midagi. Eks õige tegu muidugi, laseme sõbrannal karta ja karjuda... :P Kuri kommionu oleks võinud ju hirmsamaid asju teha. Samas seljas oli mul temaatiline särk kirjaga: "help! appi!". Ma peaaegu võin vanduda, et ühe nimi oli Sanna...selle tagumise ja natuke pisema. Ei tea kas teine oli Tiina? :D
PS! Tundub, et mind ikka veel ei lasta ligi....lubati küll tegutseda, aga tulemuseta....nu kui ei ole kutsutud, siis ei ole.
1 kommentaar:
raudselt oli. ja raudselt käis Sanna koolis ja Tiina oli alles lasteaiaealine. RAUDSELT.
Postita kommentaar