Tamron AF 10-24mm F3,5-4,5 DI II,
Tamron AF 18-270mm F3,5-6,3 DI II VC PZD,
Tamron AF 70-200mm F2,8 SP DI LD ja
Tamron AF 70-300mm F4,0-5,6 DI VC USD
Kahjks lainurk minu täiskaadriga läbi ei saanud, eriti just Nikoni bajoneti tõttu. Aga sain seda korra Nikoni peal proovida...oh jah, nii ikka võrrelda ei oska. Alustuseks oli teist usku kaamera niii võõras ja vaatevälja võrrelda ka ei osanud, väga lainurgast andis tunda ainult laias otsas tünniks kiskuv pilt.
18-270mm kiidetud reisiobje tundus ka täitsa asine, kohati oli jälle muidugi sama probleem - harjunud 5D-ga, aga proovida sian 400D peal. Mingeid erilisi võrdlustabeleid, arvamusi ei tule siis alustuseks juba seetõttu, et pildistamine oli kõik siseruumis, ISO-d päris kõrged mõningal määral ka kiire tempo. Vähe liiga palju infot ka korraga, et täpselt nüüd kirja panda, kuidas mis obje tundus. Kõige nunnumate tundusid ikkagi suured objed 70-200mm ja 70-300mm. Viimasel objektiivil jäi ka silma kohe pildistabilisaator, mida mainiti ka Photopointi blogis, mis päris jõuliselt pildi paigale naelutas. 70-200mm suurim pluss oli läbiv F2.8 ja kaaluga ka vastavalt...samas, omades Canon 70-200 F4 oli siiski minu arust vahe sees ja mitte Tamroni kasuks. Silma hakkas teravustamise kiirus, muidugi F2.8 on tunduvalt valgem kui F4, teinekord on see kõvasti kasulikum.
Korralduse poole pealt edu ja jõudu tagantjärele esitlusmeeskonnale, kellel pidi olema silmi kõikide objede jälgimiseks ning küsimuste vastamiseks. Suht äge oli kokkuvõtteks.
Mõned pildid veel siin ka: http://eggy.lylitus.org/galerii/index.php?/category/237
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar