Impulssiivne, nagu ma olen, soetasin järjekordse pildikasti. Esimene oli Olympus C-370 seebikarp. Makrovõtted on täitsa okei, vale värvigammaga, aga selged. Ajas asja ära. Siis viskas üle ja ostsin Panasonic DMC-FZ8. Vot see oli juba kõvasti uus maailm. 12x optiline suum ja välimus juba nagu peaaegu. See nali kestis kuskil 2 kuud, kus manuaalrežiim tuttavamaks sai. Kõrval möllas (kahjuks?) EOS 400D peegelkaamera. Müravahe oli meeletu, ühega sai aktusel pilti teha, teisega mitte.
Internet va tore loom aitas mind ka sel korral hädast välja. EOS 400D + 4GB mälukaart poolenisti röövimise hinnaga. Järgmine aparaat on nüüd laual. Tunnetus on meeletult teine, peegel teeb füüsiliselt seda heli, mitte digitaalselt. Hea tunne on. Kiire fokusseerimine ja muud hämmastav-lahedad asjad. Kaal on muidugi killer võrreldes nende eelmistega. Esimesel üritusel (2. päeva omasin kaamerat) arvati 5x, et ma olen miski ametlik fotograaf. Rääkisin rohkemate võõraste inimestega (tänu kaamerale) kui eelmiste kuude jooksul kokku. Sain tuttava(id?). Väga pro asi on.
Välk...kindlasti jäi nii mõnigi pilt tegemata, kuna ei olnud korralik välk. Ega siis midagi, ostame välgu. Näiteks Canon Speedlight 430EX. Tartu photopointi letist võeti see minu pärast ära-vedas mul! Nüüd peab õppima lisaks kaamerale ka veel välgu hingeelu.
PS! Kas keegi tahab öelda mis mul winnil viga on, et see kaameraga suhelda ei taha?
2 kommentaari:
Liiga nuditud on. Vahest? *-)
Tahan. Ka.
Postita kommentaar