Today's fortune: You are next in line for promotion in your firm
[HAHAAA-HAHA--HAAAHAAA]
Kas see võib tuleneda sellest, et täna oli terve päevase vahetuse elektroonilise paranduse osakond minu all? Lisaks sain veel õpilase ka? :P
esmaspäev, 7. juuli 2008
pühapäev, 6. juuli 2008
Kahtlaselt palju...
Kuidagi kahtlaselt palju hakkab seda tegevust siin Tartus juba olema. Kui nii edasi läheb, siis varsti olen seda siin teinud rohkem, kui Viljandis.
Fk!
eem....poola keelt keegi oskab?
[3.07.2008 / 20:20:24]Tegelen siin oma helivälgu projektiga ja....kuna ma ei leidnud Atmega8 kivi, mille baasil see tehtud oli, siis proovisin selle uuema vennaga Atmega88. Loomulikult ei hakanud asi tööle. Nad on küll sarnased, aga siiski mitte piisavalt, et täpselt sama kood sees ringi oleks nõus jooksma. Ega midagi, kirjutasin loojale ja ta saatis mulle siis source koodi. Seda natuke mudida ja elu peaks ilusaks muutuma. Ainuke probleem oli ta kirja sõnastuses:
Here it is :)
There may be a small problem for you... most of the comments in the main.c is written in Polish :) At first I didn't know I would publish it in Internet so I didn't use English... :)Regards,Michal
laupäev, 5. juuli 2008
Augulugu.
[5.07.2008 / 21:06:05; Ihaste tee]Läksin siis mina täna ilusti tiirutama Tartu vahele. Igasugustest imelikest kohtadest käisin läbi, kuhu ma ennem sattunud ei ole. Ühe maja taha eksisin ära ka. Sama teed oskasin tagasi minna küll, aga nii on ju igav. Pärast tuli välja, et see ju õp. Mülleri kurikuulus Tiigi tn 4 hoone. Täna olen siis ületanud ja alatanud (või kuidas peaks ütlema silla alt minemise kohta) Tartu kõige pikemat silda. Ületamisel on teeolud ikka päris hävitavad. Seda just eriti jalakäiate ja ratturite ribakestel.
Tiigi tänava park ja ühikas ei puudunud ka sel korral minu teekonnalt, samuti nagu ka purskkaev, kus ma ühtegi pilti ei teinud. Raegkoja plats ja kaarsild-kõik olid sees. Olen leidnud uue tee, kus on palju "kalastajaid" ja kalastajaid. Mida sügavamale minna, seda metsikumaks muutub rohi-hein. Augud on võimsad, ratast päris ära ei mahutaks, aga pea küll. Õnneks nendest saan ma ilusti mööda.
Pärast viimast silla alatamist mõtlesin järele uurida, et kuhu kanni see Ihaste tee ikkagi siis läheb. On ju teisel nii....nimi. Sõitsin ja sõitsin ja...iga natukese aja tagant oli miski mäkktoonaldsi träni maas...õudne. Kaks huvitava nimega bussipeatust oli ka: Ihaste tee 1 ja Ihaste tee 2. Jõudsin lõpuks ka miski tsivilisatsiooni ääreni välja, kus ma otsa ringi keerasin ja tagasi tulema asusin. Oli üks rist, kui seda nii võib nimetada, kust ma armsa kodu, Annelinna, poole suuna võtsin. Natuke maad sõites jäi mulle silma üks auk. Esimene mõte oli selle servi nähes löökauk. Siis aga nägin augu sisse ja mõtlesin LÖÖKAUK! Eks te vaadake ka seda pisiauku.
PS! Eemalt ka sellest augukesest pildike, et te aru saaks selle suurusest.
PS2! Kohvilõhna kadumise müsteerium on lahendatud!
Peegelkaamera? Whoaaa!
Peegelkaamerat loetakse tänapeäva fototehnika tipuks. Õigemini küll digipeegeleid. Et siis...need on üldiselt ikkagi palju kallimad kui tavalised seebikarbid, millega saam ka küll pilte teha, aga....! See ei ole see, ei-kohe kaugeltki mitte.
Digipeeglite hinnad on langenud ja odavamate hinnad algavad sealt 7-8k juurest. Samas võib saada miski digiseebika suhteliselt sama hinna kandist 5-6k. Pilte teevad ju mõlemad, miks siis eelistada ühte või teist? Lisaks on ju veel nn superzoom kaamerad, mis ei ole küll veel peegelkaamerad, aga on ka juba korralikud. Suurema objektiiviga, valgusjõuga, manuaalrežiimid ja värgid-täitsa nagu päris juba.
Minu ideed on siis sellised:
1) Digiseep (a la mju seeria Olympuselt)
Selline kaamera ostetakse piltide tegemiseks. Näiteks peegli kaudu enda pildistamine, reidikad, sünnipäevad, lapsed...lihtne kasutada, kerged, pisikesed ja pilti teevad. Välgujõudlust ei ole ollagi (nagu sisemistele välkudele kombeks), aga toas saab pilti teha. Väljas ilusa ilmaga ka. Lisaks tavaliselt on sellise kaamera omanikel suhteliselt savi, kui pilt on udune või lihtsalt....udune. On ju pilt ja inimesed on arusaadavad-täiesti piisav. Ise on nad rahul, sest seda on kerge kaasas kanda ja see kujutab endast ühekordset väljaminekut.
2) Superzoom (Panasonic Lumix DMC-FZ8)
See on juba inimestele, kes tahavad pilti teha. Ei lepi enam udukogudega ja tahavad kasutada manuaalrežiimi mõnusid, võlusid. Samas jätkuvalt on kaameral olemas täisautomaatne režiim, mida paljud kasutavad, kes on ostnud selle kaamera näiteks seetõttu, et see näeb äge välja. Siiski olemuselt juba peaaegu nagu peegelkaamera. Aga mis kasu sest on, kui sa pilti jätkuvalt ei taha/oska teha? Muidugi õigetes kätes teeb selle aparaadiga ka päris häid pilte. Siseruumis kindlasti, väljas ilusama ilmaga ka. 12x Optiline zuum toob ka vägagi kauged asjad lähedale. Eelmise seeria masinatel on 3-4x optilist ainult. Samas suuremad siseruumid nagu seda on saalid, jäävad jätkuvalt antud aparaadi võimete piiriks. Kui välist välku ja statiivi ei ole, siis läheb asi mädaks.
3) Digipeegel (Canon EOS 400D)
Digipeegel on juba päris inimese kaamera. Sellega on muidugi probleemne see, et raha hakkab see nõudma. Süües kasvab isu objektiivide, välkude ja muude vidinate järele. Pildikvaliteet tõuseb, kui vähegi tahta ja osata. Õigemini õppida. Lisavarsutusega saab teha imesid. Väline välk eemaldab piiriks olevad saalid, suurema valgusjõuga objektiivid viivad hoopiski uude maailma. Maailma, mis eelnevalt seebikarbikasutajale ulme tundub. Näiteks välgu mõju ka pärast 3-4meetrit, öösel saab ka pilti teha, fokusseerimine ei võta aega 3sekki, vaid pigem sekundi murdosa jne...Peeglid on tulevik. Või noh pikemat aega juba olevik. Suur miinus on muidugi optika kallidus tänapäeval, aga nende hind ei lange oluliselt, kui korralikult hoida.
Selle jutu kokkuvõte on siiski järmine: Aparaat ei tee ise pilti, inimene teeb. Saab häid pilte ka seebikatega, aga siis välistingimused on hoopiski kitsamad. Edu meile, fotoinimesed.
PS! Samust Lumixit pakun jätkuvalt müüa. :-
Digipeeglite hinnad on langenud ja odavamate hinnad algavad sealt 7-8k juurest. Samas võib saada miski digiseebika suhteliselt sama hinna kandist 5-6k. Pilte teevad ju mõlemad, miks siis eelistada ühte või teist? Lisaks on ju veel nn superzoom kaamerad, mis ei ole küll veel peegelkaamerad, aga on ka juba korralikud. Suurema objektiiviga, valgusjõuga, manuaalrežiimid ja värgid-täitsa nagu päris juba.
Minu ideed on siis sellised:
1) Digiseep (a la mju seeria Olympuselt)
Selline kaamera ostetakse piltide tegemiseks. Näiteks peegli kaudu enda pildistamine, reidikad, sünnipäevad, lapsed...lihtne kasutada, kerged, pisikesed ja pilti teevad. Välgujõudlust ei ole ollagi (nagu sisemistele välkudele kombeks), aga toas saab pilti teha. Väljas ilusa ilmaga ka. Lisaks tavaliselt on sellise kaamera omanikel suhteliselt savi, kui pilt on udune või lihtsalt....udune. On ju pilt ja inimesed on arusaadavad-täiesti piisav. Ise on nad rahul, sest seda on kerge kaasas kanda ja see kujutab endast ühekordset väljaminekut.
2) Superzoom (Panasonic Lumix DMC-FZ8)
See on juba inimestele, kes tahavad pilti teha. Ei lepi enam udukogudega ja tahavad kasutada manuaalrežiimi mõnusid, võlusid. Samas jätkuvalt on kaameral olemas täisautomaatne režiim, mida paljud kasutavad, kes on ostnud selle kaamera näiteks seetõttu, et see näeb äge välja. Siiski olemuselt juba peaaegu nagu peegelkaamera. Aga mis kasu sest on, kui sa pilti jätkuvalt ei taha/oska teha? Muidugi õigetes kätes teeb selle aparaadiga ka päris häid pilte. Siseruumis kindlasti, väljas ilusama ilmaga ka. 12x Optiline zuum toob ka vägagi kauged asjad lähedale. Eelmise seeria masinatel on 3-4x optilist ainult. Samas suuremad siseruumid nagu seda on saalid, jäävad jätkuvalt antud aparaadi võimete piiriks. Kui välist välku ja statiivi ei ole, siis läheb asi mädaks.
3) Digipeegel (Canon EOS 400D)
Digipeegel on juba päris inimese kaamera. Sellega on muidugi probleemne see, et raha hakkab see nõudma. Süües kasvab isu objektiivide, välkude ja muude vidinate järele. Pildikvaliteet tõuseb, kui vähegi tahta ja osata. Õigemini õppida. Lisavarsutusega saab teha imesid. Väline välk eemaldab piiriks olevad saalid, suurema valgusjõuga objektiivid viivad hoopiski uude maailma. Maailma, mis eelnevalt seebikarbikasutajale ulme tundub. Näiteks välgu mõju ka pärast 3-4meetrit, öösel saab ka pilti teha, fokusseerimine ei võta aega 3sekki, vaid pigem sekundi murdosa jne...Peeglid on tulevik. Või noh pikemat aega juba olevik. Suur miinus on muidugi optika kallidus tänapäeval, aga nende hind ei lange oluliselt, kui korralikult hoida.
Selle jutu kokkuvõte on siiski järmine: Aparaat ei tee ise pilti, inimene teeb. Saab häid pilte ka seebikatega, aga siis välistingimused on hoopiski kitsamad. Edu meile, fotoinimesed.
PS! Samust Lumixit pakun jätkuvalt müüa. :-
reede, 4. juuli 2008
Küsimus:
[Thinkingpower][Fucked-Up lause]
Kas see, et ma arvan, et ma loll olen, tähendab seda, et ma olen piisavalt tark, et sellest aru saada, et ma loll olen, või see tähendab seda, et ma olengi loll?
kolmapäev, 2. juuli 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)